Liblikate leivategu

 

Oma leiva valmistamise hommikust rääksid nad ise nii:

 Peale kunstitegevust uudistasime teist lauda ja seal oli valmiks pandud vahendid, mille abil saaksime ise leiba teha. Arutasime, et pidulikuks sündmuseks on ikka torti vaja ja üllataks homset sünnipäevalast hoopis soolase tordiga ja oi see lastele väga meeldis. Rääkisin, et meil täna nii kiire, et ei jõuagi poodi leiba minna tooma ja tegin ettepaneku ise leiba teha. Oi neid emotsioone. Arutasime siis, mis leivataigna sisse võiks käia ja asusime tegutsema. Juuretise panin eile õhtul juba käärima ja täna lisasime muu vajamineva. Taignale lisasime veel kõrvitsa- ja päevalilleseemneid ning laulusõnadki laulsime juurde Kokku tegime taigna kolmele leivale: klassikaline-, must- ja kanepiseemne leib. Tegevus muidu oli vahva aga lastele see hapukas lõhn väga ei meeldinud

 Leivad said rätiku alla seisma ja ees ootas uus tegevus. Töö sai tehtud ruttu.

 

Peale pildistamist liikusime õue ning mööda minnes viisime ka leivad ahju, et neile siis peale lõunasööki järgi minna ( all on tehnotoas köögiosa). Leiva lõhna oli meile õuegi tunda kui tuppa naasesime ja peale lõunasööki läksime ahju juurde, järgi oma leivale. Oi olid ilusad ja isutasid kohe sööma. Maitsesimegi ühe leiva nii isuga ära, et jaguski täpselt kõigile. Homme on plaanis kahe leivaga, siis mingi hea idee realiseerida, et saaks pidupäevaks uhke üllatuse lauale panna.

Nüüd on unejutu aeg ja lugesin lugu "Kakuke"