Roheline Piilupesa

Virtuaalne maijooks  Sel aastal osalesime kogu lasteaia perega virtuaalsel maijooksul. Esmalt registeerisime ennast internetis ja siis jäime medaleid ning diplomeid ootama. Sõimed jooksid lasteaia õuealal. Suuremad kogunesid Ropka parki. Üritus algas soojendusvõimlemisega. Seejärel tuli rühmade kaupa läbida vastavalt vanusele jooskuringid ümber mäe. 3-aastased jooksid 1 ringi, 4-5 aastased 2 ringi, 5-6 aastased 3 ringi ja 6-7 aastased 4 ringi.

Emadepäeva kingitused taaskasutuse võtmes  Lepatriinude rühma lapsed tegid emadele vahvad kaardid, kasutades pappi, kilet ja ajakirjadest välja lõigatud pilte. Iga laps valis ajakirjast pilte, mis iseloomustavad nende emasid kõige rohkem. Liblikate lapsed aga kasutasid vanu puust klotse ja tegid emadele vahvad kalendrid. Kõigi rõõmuks on ka lastevanemate kaasabil rajatud tulbi aed emdadepäevaks oma täies ilus.  

Kuidas kartulid maha pandud said   Rohelise kooli juht arvas, et paar aastat tagasi saadud kartulikast, vajaks ka sel aastal kartuleid. Võtsime ühendust tuttava kartulikasvatajaga, kes lahkesti tõi meile 4 sorti kartuleid ( Gala, Esmee, Soraya ja Arielle). Üks päev võtsime lepatriinude lapsed kokku ja panime kartulid mulda.   Kuna kartuleid jäi üle, siis said ka terakesed oma kasti neid maha panna.  

  Tartu Lasteaed Piilupesa keskkonnatöörühma koosoleku protokoll 06.05.2024 kell 13.15- 14.00   Keskkonnatöörühma liikmed: Kersti Vahur, Raili Pärsim, Tiina Mändmets, Erika Maar, Anne Andla, Heidi Lihtsa, Silja Parbus, Maris Jõeveer, Katrin Tilsen   Koosolekul osalesid : Kersti Vahur,Tiina Mändmets, Raili Pärsim, Katrin Tilsen, Maris Jõeveer   Koosolekut juhatas: Kersti Vahur Protokollis: Kersti Vahur   Päevakord: ·          Marjapõõsastele meelepärase koha leidmine ja põõsaste istutamine - Koguneti õue ja otsustati ühiselt kuhu oleks kõige parem marjapõõsad maha panna. Samuti pisteti mulda vaarikataimed ja üks pojeng. Otsustati, et järgmine kogunemine toimub kui ülejäänud marjapõõsad kohale jõuavad.    

Teeme ära Piilupesas   Kuna Aprill on südamekuu ja tegemist on nii palju, siis Teem ära talgud mai alguses tulevad alati meie jaoks nii ootamatult. Nii ka sel aastal. Vanemaid me kaasta enam ei jõudnud ja tegime sel aastal midagi ise ära. Nimelt tekkis meil Rohelise kooli juhtgrupiga sügisel idee, et lasteaeda istutada marjapõõsaid. Nüüd jõudsiki kätte see kaua oodatud aeg. Täna sai maha istutatud kaks punasesõstra põõsast ja posu vaarikaid. Plaanis on veel istutada mustsõstra põõsaid.  

Lepatriinud käisid Saadjärvel projektil Kes elab järve sees? Järveuuringud parvelt    Oma seiklusest rääksid nad järgmist: Alustame peaks selles, et tegelikult kasutatakse uuringuteks paati mitte parve. Tsiteerides härra järveteadlast Jaaku,   siis parve ehitasid endale Tom Sawyer ja Huckleberry Finn, kui on juba kaks ujukit all on ikkagi paat või laev. Enne kui meid paadile lasti, panime selge päästevestid ja saime põhjaliku õpetuse veeohutusest, ja kuidas paadis käituma peab.   Kui nüüd programmist rääkida, siis saime teada, et nii vara kevadel ei ole mõtet järve elustikku uurima minna, sest nagu maismaal ei kasva ka vees külmal perioodil midagi. Lahked järveteadlased kutsusid meid augustis tagasi, et siis alles näeme mis kõik seal kasvab ja elab. Midagi me siiski saime teada ka ja kaapides järve põhja sai härra järveteadlane Jaak sealt sammalt kätte. Ka selles osas kehtib sama mis maismaal, sammal oli, on   ja jääb roheliseks ka talvel, nii lume kui v...

Nõidade pidu Piilupesas   30.aprill toimus Piilupesa lasteaias järjekordne nõidade tantsupidu. Lapsed ja õpetajad olid suures osas kõik riietunud nõidadeks. Nagu tanstupeole kohane algas pidu rongkäiguga majanduse õuest. Seejärel toimus liiklusväljakul suur nõidade tantsupidu. Kus keedeti nõiaputru, võluti vihma ja maiustati "ussidega".  Pidu lõppes lõbusate tantsude saatel.  

"Lapsed õue liikuma" projekti viimane üritus 29.04 Suure- Kambja mõisapargis ja matkarajal   29.04 imeilusal kevadilmal toimus viimane projekti üritus Suure- Kambja mõisapargis. Rukkilille lasteaiast osales 3 rühma ja Piilupesa lasteaiast 4 rühma.  Liikumisõpetajad viisid esmalt lapsed 1,5 kilomeetrilisele matkarajale ümber Suure- Kambja järve. Enne teele asumist tuletati üheskoos meelde ohutusreeglid. Siis jagati rühmadele kätte loodusbingo lehed, et laps õpiks end ümbritsevat märkama. Kui märgati bingolehel olevat taime, objekti vms. sai selle bingolehel maha kriipsutada. Seejärel algas matk pihta:  Teel räägiti nii kohalikust veskist, paisjärvest. Otsit i koos Eesti suurimat Euroopa lehist, täideti bingot ja läbiti matkarada loodust nautides. Matk läks nagu lennates.  Tagasi alguspunkti jõudes algas kehakinnitamise aeg. Piilupesa lapsed nautisid kaasa võetud õunu, Rukkilille lapsed aga viinamarju ning tomateid.   Kui kõhud täis, algas mänguaeg. Esmalt mängiti...